vari liugleb üle maa
fööniks väljunud on pesast
kes seda juhtub nägema
saab osa vana ehast
õhust ohtu haistes
möirgab lõvi valjult
alamaid ta ohjeldab
valvab oma kaljul
lahing igavesti korduv
jälle alata saab
nagu ikka pole võitjaid
põleb kogu maa
vast sõjatandri leiab
uue ajastu rajaja
annab elu kõrbend maal
kastja veevalaja
ilmub muna vana tuhast
sütele jääb haudele
taas sünd on alanud
lend jääb ikka kaugele
ka kalju ei jää printsita
kutsikad on peitu viidud
jääb üle vaikust nautida
teeme uue aja liigud