Arhiiv

Monthly Archives: mai 2015

kolmas silm ja kolmes nurgas
kas me reaalsus ongi urgas
keset lõpmata ruumi välja
kas jumal teeb meie üle nalja

alguseta lõpus otsime mõtet
ja mitte ainult, otsime ka võtet
kuidas näha dimensiooni peeglis
kuidas näha seduspärasust reeglis

kas aeg meil suundub mööda telge
või nagu Mandelbroti fraktal
suurenda palju tahad ikka pole selge
on identne iga kvartal

kui lõpuks näeme aja algust
siis teadmine meil annab valgust
et ei ole kõigel äärt ja tunduda võib jama
et kõik siin ilmas on üks ja täpselt sama

Fibonacci jada on meil taktilöögiks
väiksem saab suuremale söögiks
ja suurem ise väikseks jääb
kui skaala astmevõrra suuremaks läeb

ja taktilööke muud kui tuleb juurde
meie mõistmatusse universumisse suurde
nagu heli kõlarist see resoneerub
Fibonacci takt elulilleks konsentreerub

sealt me välja lugeda kõike võime
ka seda, et ise reaalsuse lõime
ka seda, et on kõigel olemas võime
teha suurest universumist üks pisikene lõime

Advertisements

kehvalt algas minu päev
oleks pidand voodisse jääma
võiku kukkus maha, oli asjata see vaev
pidin hoopis maisihelbeid sööma
mersu klaasi pinnale sittusivad tihased
kõrgenes mu vererõhk, murraks linnud maha
verbaalselt mõtteid väljendasin, ned olid vihased
ja tööle hiljaks jäin, täna teenin vähem raha

täigea sitt päev

toimus väike intsident
lõunas, kuskil kaugel
uudistes on vaid moment
olukorral süngel
kukkus maha pommike
keset kõrbe laotust
mundris medalitega jõmmike
ei tundnud staabis kaotust

käratas üks pauk
mägiküla nurgas
maja asemel on auk
tüdruk nutab nurgas
nüüd manalas on ema-isa
vaid kaisutamas väike vend
kohe tuleb taevast lisa
kostub uue miini lend

peale tööd ma suurde poodi astusin
fustratsioon mul tõusis lakke
sest pikka järjekorda sattusin
mõtteis saatsin inimestel fakke
lõpuks koju jõudsin tagasi
nüüd saab rahuneda maha
leban asemel kus eilegi magasin
õnneks xanax pika une tagab

vahet pole, silmad kinni

täna lõikasin ma veenid läbi
sellest rääkides ei tunne häbi
just ma lasin keha külma
teile olukorda jagan julma
jätsid maha naised, neiud noored
killisid mind kupido armunooled

verisena leban kuumas vanni vees
ei noh, tere kiirabi, mis sa enam teed
minu vegan veri klompidena pinnal ujub
hinge lahkumine kehast vaikselt aga kindlalt sujub
juba näen ma tunneli lõpus valgust
juba näen ma universumi algust

lõdvaks muutuvad mu ihu liikmed
juba näitab loodus viiteid
siit kaudu noa laeva pääsed
kaasa reisida saavad ka sääsed
ja nii ma rändan mõnda aega
sel rännakul, mis ei vaja vaeva

STOP!STOP!STOP!
EI VEEL! EI VEEL! EI VEEL!

mees sa pead püsima
ja seitse nahka nüsima
võimalustelt mis sul antud
kohustustelt mis sul pantud
ja jumal näitas mulle teed
ja jumal ütles, et elama peab veel

%d bloggers like this: