Arhiiv

Monthly Archives: november 2013

oh kõrtsmik lase õllekraanid valla
võta veel üks klaas ja aina juurde kalla
tähistame seda mis meil kätte antud
tähistame naist keda eile sai pantud
kalla veel ühed toobid ka isade eest
ajame vällja kõik paha me seest
memme auks tõstame kannu või kaks
ei ole meil tähtis kes kõhn või kes paks
põhjatuks võtame kõik vaadid su letis
täna pole siin au meest, pole ka petist
veel ühe meetri me võtame lauda
nende eest võtame kes läksivad hauda
pillimees nurgas nüüd võta ülesse viis
tantsu tahab teha nii Mari kui ka Liis
sullegi siis kortlit kolm või siis korda neli
et lõppu ei näeks see lõõtsapilli heli
lase näppudel käia hommikuni vähemalt
tahaks näha seda Mari veel veidikene lähemalt
oh kõrtsmik, lase õllekraanid valla
võta veel üks klaas ja aina juurde kalla

Hommikul kui peeglist kõnnin mööda ja sinna vaatan
vajun veidi mõttesse, on seal täna ingel või hoopis saatan?
Lähen trollile naerulsui või kukil istumas on Mati?
Jätkan seda sama rada või sean kõrgemale lati?
Söön magustoiduks õuna või ..või….või………

Lase olla, ütlen endale, lase minna!
Miks pead sa enda vastu vimma?
Nahui sul vaja on mõelda mõtetusi,
mõtteid ju mitmeid mis ootavad lõpetusi.
raisk, kell on juba 7:50….

sa oled see löök mis mu süda vahele jätab
sa oled see mis mu tunded jälle ära matab
sa oled see kes annab kõik, punase ja halli
sa oled see kes võtab kõik, naeratuse ja kalli

ma olen see kaev mis vastu võtab kõik sendid
ma olen see kaasüürnik, kes maksab kõik rendid
ma olen see kes mööda vaatab vigadest su kaveris
ma olen see pihiputka, nurka seatud su kabelis

kriimulised põlved, jalatald mullane
laululinnu laul, heinamaa kollane
venitatud kõrvuni on mustikane suu
memm trepilt hüüdmas, auu auu

puid laduma nüüd hakkama peame
aga pole hullu, sest kõik me teame
et ka talvel memme juures oleks hea
selleks võtta halg ja riita paika sea

välgatus mhiklis,hämar on tuba
süüdatud teinegi sigaret juba
jalutsis kortsus higine lina
tuba on kuum, sulata või tina

meelestgi pühitud sombune õu
elektriga täidetud mõistus ja põu
kadunud aeg, vaid laterna valgus
ei veel lõppend, on alles algus

sügiseses Tallinnas ma kohtasin üht naist
söönud olin kehvasti, sest olen vahest laisk
areneski olukord üppris imelikku laadi
telepaatilisel teel sellest aru saadi

pilgu vahetus, see ütles meile kõik
oli juhtunud üks ebameeldiv tõik
sõnu vahetada enam vaja polnud
soovisime ainult, et seda poleks olnud

ma poe ees peeretasin küllalt avalikult
seda tahtsin teha väga salalikult
aga vällja kukkus nii nagu ikka
ühe naise kuuldes lasin veidi sitta

enda sisse jälgi jätmatta rändama läinud
mööda radu mida kordagi pole käinud
uue ilme võtavad numbrid, värvid, sõnad
aegsalt üles leitud vanad karmavõlad

voolavus ja mustrid koostöös paberile seatud
jooned tulevad ei kuskilt, nad on veatud
formuleeritud mõttepinged lastakse vabaks
peale käike selliseid, ei muud,  ainult magaks

Kuusikus ma mitmeid kordi
kuuski käinud lõikamas
kuus aastat vast juba
*****
Kolmikud aknalaual
.
üksnes hellitasid meelt
neli tükki kooki oli alles
*****
kuuskümmend aastat
üks mees rändas
kuusaart otsis metsast
*****
Nelikveoline maastur, ameerikas
Kaksikutele kuulus
Nulltolerantsi polnud
*****
nullfaas ei andnud lühist
nulliti digikell pulkadel
seitse korda juba
*****
Õnnestus saada
Inimeseks jälle
Super lugu
*****

miski pole must ei valge
hallist kõik on saanud
läheb kõik koos halliga

keset suve oodates talve
kõdunemas turbavaalud
möödume neist tralliga

on siis head või miskit halba
pildis, mis hetkel raamis
ümbris vaat, et lausa kuldne

ei lase silmapiirilt kalda
nooruslikkus vanadaamis
eluvaim on ürgne